Mittetulundusühing Castellum asutati 2002. aasta oktoobris. Oleme tegelenud kindlusarhitektuuri pärandi uurimisega ja sellele kaasaegsete funktsioonide leidmisega, sõlminud kontakte ning arendanud koostööd selle valdkonna institutsioonide ja isikutega Eestis ning kaugemal. Castellum kuulub organisatsiooni Walled Towns Friendship Circle.

Meie peamised eesmärgid on:

• Eesti kindlusarhitektuuri huviliste ühendamine ja nende poolt tehtu teadvustamine
• Kindlusarhitektuuri pärandi edasise jäädvustamise, uurimise ja rahastamise koordineerimine
• Igakülgse abi pakkumine neile, kes tegelevad säilinud ehitistega või valdavad neid – projekteerijatele, kinnisvaraarendajatele, kinnisvaraomanikele

Meie tegevusvaldkond, selle võimalused ja hädad:
Eesti kindlusarhitektuuri pärand on rikkalik – on kivist keskaegseid linnuseid ja linnakindlustusi ning muidugi Tallinna linnamüür. On uusaegseid muldbastione ja -tähtkantse, on 19. sajandi kiviehitisi – Paljassaare Valge torn ja Patareikasarm. On ka oma suurejoonelisuses Euroopa tippu kuuluvad Peterburi merekaitse positsioonid ja nende süda – Peeter Suure merekindluse ansambel, mille täit ulatust on raske hoomatagi.

Paraku on kogu selle pärandi kaitsmine ja tänapäevastel eesmärkidel taaskasutamine sama lünklik kui muudegi ehitusmälestiste puhul – üksikud objektid nagu Tallinna vanalinn ja linnamüür, saavad pea kogu tähelepanu ja hoole. Mida lähemale ajas tagasi ja mida kaugemale Tallinnast, seda vähem kohtame hoolitsust, ka lihtsalt teavitamist. Tihti ei teatagi endi valduses midagi väärtuslikku asuvat. Kes aga teavad, ei vaevu säilinu vääristamiseks midagi ette võtma.

Ei ole midagi lagunevamat kui inimkäte hoolitsusest ilma jäetud arhitektuur. Seda murendab ilmastik ja ajahammas. Omanik või kavandaja, tihti ajalugu tundmata, ei pruugi hinnata hästi säilinud munakiviteed, laskemoonakeldrit, ära tunda maakühmu sisse varjunud hooneosa või mahajäetud raudteetammi. Need ei näi tihti eraldi võetuna muljetavaldavad objektid, kuid enamasti on selle põhjus teadmatus, teadmatus kindlusest kui ansamblist, sellele eelnenust ning sellega seonduvast inimtegevusest. Ja kui isegi huvitutakse endi valduses leiduvatest ehitistest, ei osata nendega tihti midagi arukat teha – kuni jääb üle tõdeda, et peale mäletamise ei olegi midagi enam peale hakata...

Ehitamine ja turism Eestis kogub järjest rohkem hoogu. Mis mõni aasta tagasi tundus utoopiline, on täna juba teostatav. Pilgud on pööratud ehitistele ja aladele, mis seni liikusid vaikselt vastu hääbumisele ja unustamisele. Paraku kehtib ka siin tõetera, et eksida saab ainult korra – pärast lihtsalt enam pole, mille peal tehtud viga parandada...

Eesti kindlusarhitektuuri uurimine on väheaktiivne ning vajaks koordineerimist. Pea olematu on ka Eesti elanike, samuti külaliste teavitamine meil leiduvast, säilinu lülitamine olemasolevatesse turismimarsruutidesse ning uute, militaararhitektuuri alaste marsruutide teke. Puudub ammendav teave sellest, millega peaks arvestama linna- ja maa-alaplaneerijad, projekteerijad, riik ja omavalitsused, kinnisvaraarendajad ja -omanikud – kõik, kes satuvad tegutsema aladel, kus on säilinud hindamatut militaararhitektuuri. Pole ka kohta, kust huvitatud tegijad nõu saaksid, mida säärase pärandiga üldse teha, mida lubatakse teha ning mida meil ja naabermaades juba on tehtud.

Üleskutse:
Eesti kindlusarhitektuuri pärandiga tegelev MTÜ Castellum kutsub kõiki asjast huvitatud isikuid ja ühendusi oma jõu ja nõu kokku võtma, et saada ülevaade senikogutud teabest, teadvustada omanikke endi valduses olevatest väärtustest, teha koostööd planeerijate ja projekteerijatega, et säilinud kindlused kajastuksid juba kõikvõimalikes kavades, teadvustada avalikkusele, milliste väärustega me iga päev külg külje kõrval elame ja oleme, aidata kinnisvaraarendusel ja turismindusel end teostada läbi meie päevini säilinud kindlusarhitektuuri, ja aidata kaasa, et tänapäeva ühiskond avastaks säilinud kindluste lisaväärtuse.